Tegevusteraapia

Tegevusteraapia toetab lapse iseseisvust, kaasatust ning lapse osalemist tema ja lapsvanemate jaoks vajalikes ja tähenduslikes igapäevaelu tegevustes.

Läbi mänguliste, lapse huvidest ja tugevustest lähtuvate tegevuste toetab tegevusteraapia lapse  sensomotoorsete, sensoorsete, tajumuslike, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete tegevuseelduste arengut.

 

Tegevusterapeut saab tegeleda lastega alates nende sünnist. Olulisemad igapäevased toimingud beebi- ja väikelapseeas on mäng ja enesehooldustoimingud (nt söömine, hügieen, riietumine jms). Tegevusteraapia selles eas keskendub mänguoskuste, sensoorsete süsteemide (8 meelt), käeliste oskuste, visuaaltaju ja kommunikatsiooni (sh alternatiivkommunikatsioon) arendamisele ning enesehooldustoimingute õpetamisele. Koolieelsel perioodil lisanduvad õppimine ja hobitegevused ning muud iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused, nt toiduvalmistamine, aja ja raha kasutamine, ühistranspordi kasutamine jne.

Samuti nõustab  tegevusterapeut lapsevanemaid, õpetajaid ja teisi spetsialiste lapse arengut ja iseseisvust toetava keskkonna loomise, vajadusel abivahendite kasutuselevõtu ning tegevuste kohandamise osas.

 

Lapsevanem võiks pöörduda tegevusterapeudi konsultatsioonile, kui ta märkab oma lapse juures allpool kirjeldatud probleeme või mahajäämust nimetatud valdkondades või soovib nõuandeid ja nippe, kuidas kodus lapse eakohast arengut paremini toetada.

 

Enesehooldustoimingud:

  • raskused söömisel (nt lapsel on keeruline kasutada lusikat, kitsad toidueelistused vt ka sensoorsed eripärad),

  • raskused riietumisel (nt erinevate kinnituste avamine ja sulgemine, paelte sidumine, laps on riietuse suhtes väga valiv, väldib teatud materjale vt ka sensoorsed eripärad),

  • raskused hügieenitoimingutes (nt hammaste või juuste pesemisest keeldumine, potitreening vt ka sensoorsed eripäradjne).

 

Mäng, õppimine:

  • stereotüüpne mäng (nt väikelaps tunneb huvi ainult mõne kindla mänguasja vastu ega kasuta mänguasju vastavalt nende funktsioonile st autodega ei sõideta, vaid keerutatakse üksnes rattaid või laotakse neid ritta),

  • beebi ei tunne huvi interaktiivsete e suhtlusel põhinevate mängude vastu (nt pimesikk, kus ema katab nöo silmadega ja üllatab last),

  • 3-4-aastane laps ei tunne huvi eakaaslastega mängimise vastu,

  • keskendumise ja tähelepanuprobleemid,

  • ärevus (nt laps on väga häiritud mängudest ja tegevustest, kus käed saavad mustaks vt ka sensoorsed eripärad).

 

Käelised oskused:

  • raskused mänguasjade/esemete haaramisel ja käsitsemisel (tahtlikult hakkab laps esemeid haarama u 4. elukuu paiku),

  • beebi eelistab tegutsedes ühte kehapoolt ja kätt,

  • 6. eluaastaks ei ole välja kujunenud domineerivat kätt (nt vahetab joonistamise ajal kätt),

  • käsi väsib kiiresti (nt vahetab joonistamise ajal kätt, raputab),

  • laps väldib käelisi tegevusi ja on käeliselt kohmakas,

  • 18-kuune laps ei haara väikesi esemeid pöidla ja nimetissõrmega,

  • raskused kirjutamis- ja kunstivahendite käsitsemisel (nt kummaline pliiatsihoid, liiga tugev või nõrk surve kirjutamis- või kunstivahenditele).

  • kirjatehnikaga seotud probleemid (nt algklassi laps kirjutab eakaaslastest aeglasemat,  raskesti loetav käekiri).

 

Kommunikatsioon ja sotsiaalne suhtlus:

  • kõne hilistumine,

  • laps ei ole huvitatud suhtlemisest (nt beebi ei vaata otsa ega uuri teisi inimesi va pereliikmed, u aasta vanune laps  ei imiteeri liigutusi, kasuta lihtsamaid žeste  ega osuta huvipakkuvatele esemetele)

  • suhtlemisprobleemid eakaaslastega.

 

Visuaaltaju (eeldusel, et nägemiskontroll on eelnevalt  tehtud):

  • raskused objektide, sümbolite, kujundite äratundmisega,

  • raskused visuaalse info meenutamisega,

  • raskused kirjutama õppimisel (nt kirjutamisel ei jäta laps sõnade vahele piisavalt ruumi, algklassi laps kirjutab peegelkirjas)

  • raskused ruumisuhete tajumisel, põrkab tihti teiste laste või esemete otsa või ei suuda adekvaatselt reageerida liikuvate esemete suhtes (nt palli püüdmine või tõrjumine, liikuvate esemete haaramine jne).

 

Sensoorsed eripärad*:

  • üli/alatundlik puudutusele (nt laps väga häiritud mustadest kätest ja erinevatest materjalidest, väldib juuste lõikamist või soovib pidevalt teisi katsuda, eelistab olla ilma riiete ja jalanõudeta),

  • alatundlik süvatundlikkusele – survest lihastele ja liigestele (nt naudib tugevaid kallistusi, otsib kitsaid paiku kuhu pugeda, meeldib närida oma riideid ja mänguasju),

  • üli/alatundlik liikumisele - seotud tasakaaluga, keha tunnetamisega ruumis (nt ei soovi kiikuda ega osaleda tegevustes, kus jalad ei puuduta maapinda, kardab sõita eskalaatoriga või vastupidi - on pidevas liikumises, naudib kiikumist ja keerutamist),

  • üli/alatundlik kuulmisele (nt katab pidevalt kõrvu kätega, häiritud kodumasinate helist või eelistab muusikat kuulata valjusti, ei pane tähele taustaheli, tekitab ise pidevalt häält),

  • üli/alatundlik nägemisele (nt väldib eredat valgust, kirjut visuaalset keskkonda või meeldib jälgida keerlevaid esemeid, vilkuvaid ja säravad mänguasju),

  • üli/alatundlik maitsmisele või haistmisele (nt reageerib intensiivselt erinevatele lõhnadele, väldib tugevaid lõhnu, kitsas toiduvalik või nuusutab ja maitseb pidevalt mittesöödavaid esemeid, meeldivad tugevad lõhnad, eelistab tugevalt maitsestatud toitu).

 

*Tegevusterapeut aitab kohaneda sensoorsete eripäradega, mis takistavad lapse igapäevast toimetulekut ja kohandada keskkonda ja/või tegevusi  lähtuvalt lapse sensoorsetest vajadustest.

 

 

NB! Saatekirja Babyspordi tegevusterapeudi konsultatsioonile saab küsida ka perearstilt.

Hinnad: konsultatsioon 35 EUR; 5x 150 EUR; 10x 300 EUR

 

Registreerimine telefonil 6648 947 või ulemiste@babysport.ee